Stalker, Lars Kepler

Joona Linna sarja 5. raamat

Riigi kriminaalpolitseisse saadetakse videoklipp. Keegi on seisnud aias ja filminud salaja läbi akna üht naist. Järgmisel päeval leitakse naise surnukeha, mida katavad elajalikud noahaavad. Politseini jõuab uus video, aga sealset naist ei ole võimalik tuvastada, aeg saab enne otsa. Laiba leidnud abikaasa on nii šokeeritud, et koristab kogu maja ära ja tõstab surnukeha voodisse. Ta võis näha midagi olulist, aga on nii šokis, et politsei ei saa teda üle kuulata. Psühhiaater Erik Maria Bark kutsutakse meest hüpnotiseerima, aga see, mida too sügavas transis räägib, sunnib Erikut politseile valetama. Kui lambid põlevad, võib stalker sind õuest näha, aga kui tuli on kustunud, ei näe sa stalkerit, kes on juba toas.

Ketlin Priilinn soovitab: Kepleri teoseid on äärmiselt raske käest panna, need haaravad ja hirmutavad. Lugesin Stalkerit päise päeva ajal, päikesevalguses, aga ma ei mäleta, et ühegi teise raamatu puhul oleks mind lugedes vallanud samasugune kõhedus. Kepler oskab luua sellise atmosfääri, nagu seisaks see noaga mees siinsamas toas, otse sinu kõrval.